Juba enne XXX suveolümpiamängude avatseremooniat süttis “piletiskandaal”, mis põhjustas avalikku pahameelt ja põhjustas mõnes ROKi liikmeses tugevat rahulolematust. Müüjaid, kes müüsid pileteid ülikõrge hinnaga, karistati karmilt.
Üks esimesi, kes kannatas, oli Ukraina olümpiakomitee peasekretär Volodõmõr Geraštšenko. Veel mais, s.t. mitu kuud enne mänge üritas ta ebaseaduslikult müüa sadat piletit, mille ta sai tänu ametlikule positsioonile. Sellest teada saanud ja tõendite saamiseks väikese uurimise läbi viinud Ukraina olümpiakomitee president Serhiy Bubka karistas peasekretäri tema ametist vabastamisega.
Paraku sellega asi ei lõppenud. Seejärel leiti olümpiakomiteega otseselt seotud 27 inimest veel erinevatest riikidest, kes nõustusid edasimüüjaks hakkama ja üritasid pileteid kõrge hinnaga müüa. ROK-i liikmed kaalusid iga juhtumit ja määrasid sellistele edasimüüjatele erakaristuse. Neist igaüks kaotas komitee usalduse ja eriõigused. Samal ajal teatasid Suurbritannia võimud, et Inglise riiklik olümpiakomitee ei olnud seotud piletite ilmumisega Londoni mustal turul.
Diilerid ei olnud mitte ainult ametlikud agendid ja riiklike olümpiakomiteede liikmed, vaid ka tavalised londonlased ja turistid. Isegi 6 kuud enne olümpia avamist õnnestus Briti võimudel kinni pidada umbes 100 inimest, kes olid seotud piletite edasimüügi ja ka võltsingute müügiga. Mõistes, et olukord läheb edaspidi ainult hullemaks, on Briti parlament kehtestanud piletite lunastamise eest trahvi - 20 tuhat naela. Sellist karistust peeti Londoni edasimüüjate jaoks piisavalt karmiks.
Arvestades aga hinda, millega Londoni edasimüüjad pileteid müüsid, näib karistus ebaoluline. Eelkõige vahistati kurjategijaid, kes pakkusid spordiüritustele pileteid 6 tuhande naela eest, samas kui kõige kallim neist maksis tegelikult vaid 725 naela. Nii või teisiti kriminaliseeriti antud juhul spekulatsioonid, nii et mõnda Londoni edasimüüjat ootab ees mitte ainult trahv.
