Võitjate autasustamine on üks pidulikumaid olümpiamängude raames peetavaid tseremooniaid. Otsuse selle korraldamise vajalikkuse kohta tegi esimene olümpiakongress 1894. aastal ja sellest ajast alates on auhind toimunud kehtestatud reeglite kohaselt.
Olümpiamängude võitjate autasustamise tseremoonia toimub reeglina kas mõni tund pärast tulemuste ametlikku väljakuulutamist või sellele järgneval päeval. IF-de ja ROK-ide esindajad kingivad sportlastele lilled, diplomid, kingitused ja muidugi medalid. Kolmanda koha eest antakse pronksmedal, teisele hõbemedal ja esimesele kuldmedal. Kaks viimast auhinda on valmistatud 925 hõbedast ja esikoha võitja saab kullatud hõbemedali.
Autasustamine algab sümboolika üleandmisega kolmanda koha saanud sportlasele või võistkonnale, seejärel teisele ja lõpuks esimesele. Kui ühte kohta jagavad mitu võitjat, saab igaüks neist väärilise tasu. Need. kui esikohale kandideerib näiteks kaks inimest, siis saavad mõlemad kuldmedalid ning järgmise koha saavutanud võitjale antakse pronks.
Auhinnasaajad tõusevad poodiumikohale ja saavad auhindu. Esitlus toimub pidulikus õhkkonnas, sportlasi saadavad luksuslikes rõivastustes mehed ja naised ning paljud kannavad oma käes lilledega kimpe ja võitjatele mõeldud kingitusi. Kui kõik võitjad on välja kuulutatud ja autasustatud, on tavaks heisata nende riikide lipud, kelle esindajad said auhinnalisi kohti. Selle autasustamistseremoonia piduliku osaga kaasneb sportlase või võistlusel esikoha saanud võistkonna riigi hümn. Sellega tseremoonia lõpeb.
Autasude saanud võitjate autasustamine toimub ka olümpiamängijate paraadi ajal mängude lõputseremoonia raames. Võitnud sportlased käivad rahva võidukate hüüete saatel kolonnides või liiguvad spetsiaalsetel platvormidel, pealegi ei jagata neid rahvuse ega rahvuse järgi. See võidukas rongkäik on lõputseremoonia üks tähelepanuväärsemaid hetki.
