Ründava mängija arsenali põhielementi nimetatakse ründelöögiks. Sellise tehnika teostamise oskuslik tipp on palli kiire tagastamine, mille tagajärjel ilmub pall kohe vastase väljakule. Mida teravam löök, seda keerulisem on vastase kaitsjal lendava palliga hakkama saada. Paljusid asju saab välja töötada ainult praktikas, kuid on põhiprintsiipe, millest kinni pidades on teil võrkpalli ründamisel edukam.
Juhised
Samm 1
Trajektoor. Rünnakul sõltub palju palli õigesti arvutatud trajektoorist. See sõltub võrgu kõrgusest, selle lähedusest ja kõrgusest, kus ründaja palli lõi. Mida kaugemal on pall võrgust, seda raskem on seda võrgule lähemale murda, seda kõrgemale peab ründaja hüppama.
2. samm
Stardijooks. Jooksu suund mõjutab ka palli trajektoori. Põgenedes peab mängija oma hoogu rakendama nii, et hüppe ajal hüppaks ta vertikaalselt ülespoole. Tihti juhtub, et mängija hüppab lisaks kõrgusele ka pisut ettepoole, kaotades samas võimaluse anda võrgu lähedal terav löök.
3. samm
Tõrjumise nurk. Võimalus järsult tõrjunurka muuta enne hüpet annab parima võimaluse oma keha maksimaalseks sirgendamiseks külgsuunas. See omakorda võimaldab teil vastu võtta ebatäpselt söödud palli ja anda maksimaalse jõu vastulööki.
4. samm
Löögimeetodid: - Ründaja sirgendab keha hüppeliselt ja kogu töö teeb käsi, tehes jõnksu edasi. Sellisel juhul liigub käsivars ettepoole ja näpistusega kokku pandud käsi lööb ise palli. Seejärel langetatakse kogu käsi pallile, peopesa põhi puudutab palli ja sõrmeotsad edastavad pallile viimase impulsi. Selle meetodi korral ei ole sööt alati täpne, eriti kui käsi puudutab palli mitte ees, vaid küljelt või tema kohal - Ründaja kummardub lendamise ajal tahapoole, tehes ka käe tahapoole.. Hüppe kõrgeimas punktis sirgub mängija kiiresti sirgu. Löögi hetkel on käsi randmes, küünarnukis ja õlas pinges. Sellisel juhul peab sööt olema väga täpne, pall löögi hetkel on alati mängija ees. Selle meetodi löögijõud on muljetavaldav, sest spordimürsu kiirus võib ulatuda 50 meetrini sekundis.
