1908. aasta suvemängud ületasid oma ulatuse, külaliste ja sportlaste arvult kõik eelmised olümpiamängud. Neist said esimesed mängud, kus osalesid Türgi, Venemaa, Islandi ja Uus-Meremaa esindajad.
1908. aasta suveolümpiamängude korraldamise õiguse pärast võistlesid neli linna - Milano, Berliin, Rooma ja London. Esimesena loobusid sakslased oma väidetest, kuna riiklik olümpiakomitee ei suutnud valitsusega ürituse korraldamises kokku leppida. ROK otsustas küll Itaalia kasuks, kuid Rooma ja Milano esindajad ei suutnud kokku leppida, kumb linn on olümpiamängude väärilisem. Niisiis sai ainukeseks võimaluseks London, mille algselt mängude korraldamist ei plaanitud.
1908. aasta suveolümpiamängud meelitasid 2008 sportlasi 22 riigist, sealhulgas esmakordselt ka Vene impeeriumist. See ületab kõigi varasemate moodsate olümpiamängude osalejate arvu kokku. Näiteks osales 1896. aastal mängudel ainult 241 inimest. Kuna Itaalia loobus olümpiamängudest vaid aasta enne üritust, pidi London kiirustades ehitama tohutu White City staadioni, mis mahutas 100 000 pealtvaatajat.
Valmistati ette võistlusi järgmistel spordialadel: iluuisutamine, lõks- ja kuulilaskmine, polo, tennis avatud ja siseväljakutel, purjetamine, reket, sama de pom, mootorpaat, poks, sõudmine, maadlus, maahoki, kunstiline võimlemine, vibulaskmine, jalgpall, vehklemine, ragbi, jalgrattasõit, lakros, sukeldumine, ujumine, kergejõustik, veepall ja köievedu. Naised osalesid kolme tüüpi võistlustel - iluuisutamine, tennis ja vibulaskmine.
Võistlus algas 27. aprillil ja avatseremoonia toimus alles 13. juulil. Selle tüütu kattumise tõttu oli mängude avamise ajaks mängitud juba 25 medalikomplekti. Esikoha võtsid IV olümpiaadi tulemuste järgi selle omanikud - inglased suure ülekaaluga. Nad võitsid 56 kuld-, 51 hõbe- ja 38 pronksmedalit. Ameerika Ühendriikide sportlased said 23 kuld- ja 12 hõbe- ja pronksmedalit. Kolmandad olid rootslased 8 kuld-, 6 hõbe- ja 11 pronksmedaliga.
