1972. aasta Müncheni olümpiamängud ei saanud kahjuks kuulsaks ei korraldajate ega sportlaste teenete poolest. Siis toimus terrorirünnak, millest sai üks kohutavamaid sündmusi, mis olümpiamänge eales pimendas.
1972. aasta septembris Münchenis peetud XX olümpiamängud said Iisraeli delegatsioonile suunatud Palestiina terrorirünnaku tõttu kurikuulsaks. ROK, nagu ka Saksamaa võimud, teadis hästi, et olümpial toimub terrorirünnak, ja analüütikud ennustasid selle korraldamiseks isegi 26 võimalikku stsenaariumi, et ürituse korraldajad saaksid oma tegevust kohandada ja pakkuda olümpia elanikele kaitset. Küla. Kuid kahjuks ei võetud vajalikke meetmeid kunagi.
Terrorirünnaku üheks põhjuseks oli Palestiina Noorteföderatsiooni osalemise keeld XX olümpiamängudel. Musta oktoobri rühma eesmärk oli arestida Iisraeli spordidelegatsiooni esindajad hilisemaks pantvangivahetuseks Palestiina terroristide vastu, kes viibisid sel ajal vanglates. Lisaks oli nende plaanides mitme sportlase mõrv, mis võimaldaks Iisraeli võimudele täiendavat survet ega oleks samal ajal seotud vajadusega suhelda otse poliitikute endiga, kelleni oli palju raskem jõuda.
5. septembri varahommikul sisenesid olümpiaküla territooriumile 8 treeningkostüümis ja relvi täis seljakotiga terroristi. Neid märgati, kuid külas olnud inimesed otsustasid, et nad on sportlased. Jõudnud hoonesse, kus elasid iisraellased, tormasid terroristid sisse, tulistasid kaks sportlast ja võtsid pantvangi üheksa inimest. Läbirääkimisi ja pantvangide vabastamise operatsiooni läbi viinud inimeste madal kvalifikatsioon ja kehv erialane ettevalmistus põhjustasid kõigi 9 vangistatud sportlase surma, kolm terroristi jäi ellu ja hiljem vabastasid Saksa võimud nad. Rünnaku ohvrid olid ka helikopteri piloot ja üks politseinik.
Alles 1972. aastal otsustas ROK esimest korda mängude ühepäevase pausi. Paljud sportlased ja külalised lahkusid Münchenist oma elu pärast. Iisraellastelt ei antud ellu jäänud terroristide Samir Mohammed Abdullahi, Abdel Khair Al Dnaoui ja Ibrahim Masood Badrani väljaandmist kohtu all. Saksa võimude maine oli lootusetult rikutud ja neil ei õnnestunud niipea Müncheni häbist puhastada. Hiljem loodi Saksamaal spetsiaalne terrorismivastane üksus, tänu millele sai pantvangide vabastamiseks sõjaliste operatsioonide läbiviimine edukamaks kui 1972. aastal.
