Seal, Kus Peeti 1964. Aasta Taliolümpiamänge

Seal, Kus Peeti 1964. Aasta Taliolümpiamänge
Seal, Kus Peeti 1964. Aasta Taliolümpiamänge

Video: Seal, Kus Peeti 1964. Aasta Taliolümpiamänge

Video: Seal, Kus Peeti 1964. Aasta Taliolümpiamänge
Video: Вьетнамская война: причины неудач - почему проиграли США 2024, Märts
Anonim

Talvised olümpiamängud on üks tähelepanuväärsemaid spordiüritusi ja nende võõrustamisõiguse nimel käib alati tõsine võitlus. Mõnikord selgub võitja mõne häälega. Kuid 1964. aasta talimängude pealinn Austria Innsbruck võitis konkurente selge ülekaaluga.

Seal, kus peeti 1964. aasta taliolümpiamänge
Seal, kus peeti 1964. aasta taliolümpiamänge

IX taliolümpiamängud toimusid Austria linnas Innsbruckis 29. jaanuarist kuni 9. veebruarini 1964. Olümpiamängude korraldamine Austrias tehti 26. mail 1959 Münchenis toimunud Rahvusvahelise Olümpiakomitee 55. istungjärgul.

Austria olümpiakomitee esindajad teatasid oma soovist korraldada talimängud Innsbruckis kirjavahetuse käigus ROK-i juhtkonnaga, mis toimus augustist 1950 kuni aprillini 1951. Austria kavatsus taliolümpiamänge korraldada täideti üsna soovivalt, Rahvusvahelise Olümpiakomitee delegaadid külastasid ROKi 45. istungjärgu ajal Viinis 1951. aasta mais Badgasteini ja Innsbrucki linnu. Visiidi eesmärk oli hinnata nende linnade võimalust talimänge korraldada.

Visiidi tulemused olid komisjoni delegaatidele üsna rahulolevad ning Innsbrucki esindajad esitasid 1952. aastal avalduse pidada oma linna ühe tulevase taliolümpia pealinnaks. 1954. aasta alguses kinnitasid Austria valitsusringkonnad oma valmisolekut toetada ja rahastada olümpiamänge, mis kahtlemata mõjutas Innsbrucki reitingu tõusu.

26. mail 1959 toimus Münchenis ROK-i 55. istungjärk, kus tuli valida 1964. aasta IX taliolümpiamängude koht. Innsbrucki rivaalid olid Kanada Calgary ja soomlane Lahti. Hääletuse tulemusena saavutas Innsbruck ülekaaluka võidu, saades Calgaryle 49 häält 9 vastu. Lahti ei saanud üldse ühtegi häält.

Austrlased täitsid kõik oma lubadused, Innsbruck valmistus olümpiaks suurepäraselt. Vanad spordirajatised rekonstrueeriti, loodi uued. Isegi ebatavaliselt soe ilm ei saanud mängude läbiviimist segada, sõjaväe abiga korraldati võistlusradadele lume toimetamine. Kokku tuli tuua üle 15 tuhande tihumeetri.

Võistlusest võttis osa rekordarv sportlasi - 1111 olümpiamängu 36 riigist. Võistkondlikus arvestuses saavutas kindlalt esikoha NSV Liidu võistkond, kes võitis 11 kuld-, 8 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Olümpiaadi võõrustajad said kolmanda koha, Austria võistkond sai 4 kuld-, 5 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Kolmanda koha said norralased - 3 kuld-, 6 hõbe- ja 6 pronksmedalit.

Soovitan: