Paljud lumelaudurid ja suusatajad armastavad hüpata. Kuid kahjuks pole kõigis linnades häid ja kvaliteetseid hüppeid. Seetõttu peate kõike ise tegema. Sealhulgas kickerid - väikesed hüppehüpped pikkadel laskumistel.
Juhised
Samm 1
Esmalt heitke pilk keskmise suusahüppe skeemile. Sellel on nähtav A-osa - kiirendus. See peaks olema piisavalt jahe ja hästi valtsitud. Selle veeretamiseks libistage lihtsalt koos suusatajaskonnaga mööda seda. Eemaldage kühvlid ja süvendid kühvliga
2. samm
B osa - hüppelaua laud. Sellele on paigaldatud Kicker E. Kickeri ees peab olema õrnalt kaldus ala, et sinna sisenemisel ei tekiks uisutaja jalgadele tugevaid lööke ja hea hüppeks vajalik hoog ei läheks kaduma. Pöörake sellele punktile erilist tähelepanu!
3. samm
D osa on transiidiosa, millest suusataja reeglina üle lendab. Selle suurus sõltub maastikust ja suusataja oskuste tasemest. Treeningu läbisõit ei tohiks olla üle 4-7 m. C osa on ette nähtud maandumiseks. Tehke seda piisava kaldega, nii et saavutatud kiirus imendub hästi. Pärast nõlva tagage kindlasti veerem - koht, kus peaksite pidurdama.
4. samm
Tihedast lumest kicker ise loomiseks lõigake kühvliga välja keskmise suurusega lumeklotsid ja ehitage neist soovitud suuruse ja kujuga kuju. Ehitades tihendage perioodiliselt lund. Kui lund on vähe, kasutage käepärast olevaid materjale - kände, oksi, kive. Katke see kõik lumega ja tihendage.
5. samm
Heitke pilk kicker-skeemi näidisele. Osa L pikkus peab olema vähemalt 2,5 meetrit, osa H kõrgus peab olema vähemalt 1 meeter. Kickeri laius A - mida suurem, seda parem, kuid mitte vähem kui 1 meeter. Ära ole laisk: parem on kaevata lisatund kui kogeda ebaõnnestunud hüppete pahameelt
6. samm
Kicker raadius valitakse empiiriliselt. Kui kogu hüppelaua suurus on väga suur, on ümardamine vajalik ainult seal, kus laud läheb kickerisse. Mida väiksem on hüppelaud, seda suurem on vajadus kikkeri ümardamiseks. Liiga väljendunud löögiraadius viskab sõitja aga pidevalt riigipöörde alla.
