1984. aasta XXIII suveolümpiamängud toimusid USA-s Californias Los Angeleses 28. juulist 12. augustini. Los Angeles sai suveolümpiamängude korraldajalinnaks teist korda pärast 1932. aastat.
Moskvas peetud 1980. aasta olümpiamängude Ameerika meeskonna boikoti tõttu boikoteerisid 1984. aasta suvemänge NSV Liit ja enamik sotsialistlikke riike (välja arvatud Rumeenia, Jugoslaavia ja Hiina). Ametliku teabe kohaselt puudus Nõukogude meeskond mitterahuldava turvalisuse tõttu Los Angelese olümpialt.
Kuna SDV, NSV Liidu ja nende liitlaste sportlased mängudest osa ei võtnud, langes olümpiamängude tase märkimisväärselt. Võistlusel ei saanud osaleda 125 maailmameistrit. 1984. aasta suveolümpiamängudel osales kokku 140 riiki. Olümpiasportlaste arv on 6829 inimest (5263 meest, 1566 naist).
XXIII olümpiaadi üldjärjestuses saavutas esikoha USA koondis, kes sai 174 medalit, millest 83 kulda, 61 hõbedat ja 30 pronksi. Teiseks tuli Rumeenia 20 kuld-, 16 hõbe- ja 17 pronksmedaliga; kolmandal - Saksamaa: 17 kuldmedalit, 19 hõbedat ja 23 pronksi. Hiina, Itaalia ja Kanada olid vastavalt neljandal, viiendal ja kuuendal positsioonil.
Olümpial püstitati 11 maailmarekordit. Ameeriklane Carl Lewis paistis silma, korrates 1936. aasta olümpiamängudel osaleja Jesse Owensi edu. Ta tuli võitjaks 100 ja 200 meetri jooksus, 4x100 meetri teatejooksus ja kaugushüppes. Viimane on eriti üllatav, kuna olümpialased osalevad harva mitmel erineval spordialal korraga.
Kolmekordne olümpiavõitja oli üksiksõitudes sõudmises osalenud Soomest pärit sportlane Pertti Johannes Karppinen. Ujumises, nii meeste kui naiste seas, said peaaegu kõik auhinnad ameeriklased, kelle Kanada Bauman ja German Gross kergelt tõrjusid.
Ameerika sportlane Jeff Blatnik tuli kreeka-rooma maadluses olümpiavõitjaks. Mitu aastat enne võistlust diagnoositi tal vähk. Vaatamata haigusele jätkas sportlane olümpia ettevalmistustreeninguid ja võitis lõpuks. Olümpiamängude lõpuaktusel kandis ta riigilippu.
