Põhjamaade kombinatsiooni nimetatakse ametlikult Põhjamaade kombineerituks. See sisaldab suusahüppeid ja murdmaasuusatamist. See spordiala ilmus Norras enam kui sajand tagasi, levis teistesse riikidesse ja kuulus talimängude programmi.
Selle spordiala individuaalvõistlused korraldati esmakordselt olümpiamängudel Chamonix's 1924. aastal. Esimese olümpiakulla võitis siis Norra sportlane Turleif Haug. Osalejad hüppasid 60 meetri hüppelaualt ja jooksid 18 km distantsi. Aastate jooksul on hüppelaua kõrgus kasvanud ja võistluse pikkus vähenenud. Praegu sisaldab individuaalarvestus keskhüpet 105 meetri kõrgusel ja murdmaasuusatamist 10 km.
Hüppes antakse punkte lennu pikkuse ja teostustehnika eest. Kõige rohkem punkte saanud sportlased alustavad võistlusel esimesena, võitja ületab esimesena finišijoone. Võistkondlikul võistlusel osalevad 4-liikmelised võistkonnad. Võistluse esimeses osas teeb iga osaleja ühe hüppe hüppelaualt, mille kõrgus on 140 meetrit. Kõigi meeskonnaliikmete hinded liidetakse. Suusasõit viiakse läbi 4 × 5 km teatevõistluse vormis.
Põhjamaade kombineeritud üritusi peetakse kaks päeva: esimesel päeval - suusahüpped, teisel päeval - võistlus. Tulemus määratakse mõlema harjutuse punktide summa järgi. 1999. aastal tekkis uus spordiala - põhjamaade sprint. See toimub ühe päeva jooksul: pärast 120 meetri hüppelaualt hüppamist lähevad osalejad tunni aja pärast 7,5 km kaugusele.
Suus laskesuusatamise arendamise käigus leiavad selles praktilist rakendust paljud tehnilised uuendused - kaasaegsed suusad, köited, saapad, suuskade V-kujuline asend lennu ajal ja uisutamine võistluse ajal. Põhjamaade kombineeritud on meeste spordiala, naised sellest osa ei võta.
Nõukogude ja Venemaa topeltvõitlejatel õnnestus olümpiamängudel edu saavutada vaid kahel korral. Calgarys peetud 88 mängul võitis eestlanna Allar Lewandi individuaalvõistlustel pronksi, nagu ka Valeri Stolyarov XVIII taliolümpiamängudel Naganos. Suurem osa olümpiakuldest on norralaste käes.
