Iga nelja aasta tagant toimuvaid suurimaid rahvusvahelisi spordiüritusi nimetatakse olümpiamängudeks. Mängude pidamise traditsioon sai alguse Vana-Kreekas. Moodsad suveolümpiamängud algasid 1896. aastal ja talimängud 1924. aastal.
Juhised
Samm 1
Aastatel 1766-1770 viidi Olümpias läbi arheoloogilisi väljakaevamisi, mille tulemusena avastati templi- ja spordirajatised. 1875. aastal jätkasid Saksamaa spetsialistid uuringuid. Eurooplasi haaras olümpiakultuuri taaselustamine. Prantsuse parun Pierre de Coubertin oli sellest mõttest eriti hämmingus. Ta soovis mängude abil parandada prantslaste kehakultuuri, ületada natsismi, saavutada rahu ja rahvusvahelist mõistmist. Ta kutsus inimesi üles mõõtma oma jõudu spordivõistlustel, mitte lahinguväljadel.
2. samm
Pierre de Coubertin esitas oma ideid ja mõtteid rahvusvahelisele avalikkusele 1894. aastal Pariisi ülikoolis Sorbonne'is toimunud kongressil. Ja viimasel päeval otsustasid kongresmenid, et moodsad olümpiamängud peetakse 1896. aastal Ateenas mängude esivanemaks olnud riigis - Kreekas. Mängude korraldamiseks ja läbiviimiseks asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Komitee presidendiks sai kreeklane Demetrius Vikelas ja peasekretäriks parun Pierre de Coubertin.
3. samm
1896. aasta esimesed mängud olid väga edukad. Osales 241 sportlast 14 riigist. Kreeka ametnikud on esitanud ettepaneku, et olümpiamängud tuleks alati korraldada nende pinnal. ROK kehtestas aga reegli, et mängud vahetasid mängupaika iga 4 aasta tagant. Järgmised olümpiamängud peeti Pariisis. Esimest korda osalesid siin Venemaa impeeriumi naised ja sportlased. 1904. aastal peeti mängud USA-s St. Louisis. Seal osalesid ainult Ameerika sportlased, sest eurooplastel oli teisele mandrile pääsemine tehniliselt keeruline. Huvi mängude vastu hakkas hääbuma. 1906. aasta erakorralised olümpiamängud Ateenas päästsid olukorra.
4. samm
Taliolümpiamänge hakati korraldama 1924. aastal. Enne 1992. aastat korraldatud mängud korraldati samadel aastatel kui suvised. Alates 1994. aastast on ROK otsustanud korraldada talimänge suvemängude suhtes kaheaastase vahetusega. Esimene olümpiaad toimus Prantsusmaal Chamonix's.
5. samm
Aastatel 1916, 1940 ja 1944 olümpiamänge maailmasõdade tõttu ei peetud. Võistluse korraldamise õiguse sai kokku 21 osariiki. Samades kohtades peetakse kaks nädalat hiljem puuetega sportlaste paraolümpiamänge. 1952. aastal Helsingis toimunud suveolümpiamängudel osales NSV Liidu meeskond esimest korda ja neli aastat hiljem debüteeris ta talimängudel. Olümpiavõitja tiitlit peetakse iga sportlase karjääris soovitavaks ja auväärseks.
