Olümpiamängud, mis peeti Ateenas 1896. aastal, olid esimesed tänapäevase olümpialiikumisega seotud mängud. Paljuski erinesid need meie ajal korraldatud spordivõistlustest, kuna tol ajal polnud olümpia põhitraditsioonid veel välja kujunenud.
Olümpiamängude taaselustamise teemat arutati korduvalt erinevates riikides, kuid see idee sai teoks vaid tänu 1984. aastal ROKi loonud prantslase Pierre de Coubertini jõupingutustele. Algselt plaaniti üritus korraldada 1900. aastal, kuid korraldajad kartsid, et pärast kuut aastat ootamist kaob mängude vastu huvi ja nende pidamine on mõttetu. Olümpiamängude koha valimisel kaaluti mitut linna, kuid lõpuks valisid nad Ateena, et rõhutada kaasaegse liikumise ja antiikaja seost.
Avatseremoonia toimus 6. aprillil. See sisaldas nii nagu meie ajal riigipea lühikest kõnet, kus mängud toimusid, kui ka olümpiahümni esitamist. Kuid on ka erinevusi: eriti polnud 1896. aastal veel sportlaste vandet. Olümpiamängudel lubati osaleda 241 inimesel, pealegi polnud nende seas ühtegi sportlast. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, laskmine, kunstiline võimlemine, kreeka-rooma maadlus, ujumine, jalgrattasõit, tõstmine, tennis ja vehklemine.
Ateena olümpiamängudel ei olnud veel kombeks jagada sportlasi rahvuse järgi, mistõttu ROK-i liikmed pidid mitu aastat hiljem välja selgitama, milline neljateistkümnest osalenud riigist võitis konkreetse spordiala medalid. Probleem oli ka selles, et tennisevõistlusel osalesid segavõistkonnad. Lisaks oli mõnel sportlasel ühe riigi kodakondsus, kuid ta elas tegelikult teises riigis. Sellegipoolest õnnestus osaliselt kokku leppida ja medaleid jagada, ehkki endiselt on vaieldavaid punkte.
Kreeklaste meelehärmiks olid 1896. aasta olümpial esikohad enamasti välismaalaste käes. Ameeriklased võitsid kulla kolmikhüppes ja kettaheites, samuti 100 ja 400 m sprindis. Prantsuse Paul Masson võitis sprindisõidu ning 2000 ja 10000 m rattasõidud. Tõstjate seas olid parimad inglane Launceston Elliot ja taanlane Viggo Jensen. Sakslased eristusid maadlus- ja võimlemisvõistlustel ning ujumisvõistluse võitis ungarlane Alfred Hayos. Kreeklased võitsid medaleid jooksu-, revolvri- ja armeepüssist laskmise ning fooliumiga vehklemise võidu eest. Tennise võistluse võitis Inglise-Saksamaa segavõistkond.
