Alates 2008. aastast on suveolümpiamängude kavas olnud uus spordiala - BMX. See on üks populaarsemaid äärmuslikke meelelahutusi Ameerika Ühendriikides, samas kui Venemaal hakkab see alles hoogu koguma.
Nimi BMX tuleneb ingliskeelsest fraasist Bicycle Motocross, see on trikisõit spetsiaalsete jalgratastega. See spordiala ei sobi kõigile, kuna see nõuab head koordinatsiooni ja tõsist füüsilist ettevalmistust.
BMX-i jaoks kasutatakse spetsiaalseid väikseid jalgrattaid, mille ratta läbimõõt on vaid 20 tolli (umbes 50 cm). Samal ajal on BMX-i jaoks mõeldud jalgrattad üsna rasked (kasutatakse kõige sagedamini alumiiniumisulamist), see on vajalik, et raam ei puruneks maandumisel tugevast löögist. Rool pöörleb vabalt ümber oma telje, seal on spetsiaalsed pidurid ja pulkad (trikkide sooritamisel jalatoed).
BMX-i rada on lühem kui maanteeratastel võistlemiseks, kuid see on varustatud arvukate takistustega küngaste näol. See on 350–450 meetri pikkune ring, millel on vähemalt 10 takistust ja vähemalt 4 kurvi, raja laius on 6–8 meetrit.
Suurtes linnades on võimalik treenida ainult selleks ettenähtud kohtades, see spordiala on hästi arenenud Moskvas, Peterburis, Saranskis ja veel 11 Venemaa linnas. Näiteks on Moskvas võimalus harjutada Golyanovos (Losiny Ostrovi looduspark), SnezhKomi tänava pargis, Kanti uisupargis, Pokrovsky-Streshnevo, Smotrovajas (Vorobjovy Gory), Oleshkis (Izmailovski pargis) …
BMX on üsna traumaatiline spordiala, seega vajavad sportlased spetsiaalset varustust. Vajalikud on küünarnukikaitsed, põlvekaitsed, kestad, kiivrid. Kogenud meistrid saavad aga vigastada harva - kõige vastuvõtlikumad on noored kannatamatud sportlased, kes soovivad keerukate trikkide ja hüpetega kiiresti hakkama saada.
Suveolümpiamängudele pääsemiseks peab sportlane näitama häid tulemusi riiklikus arvestuses, Euroopa meistrivõistlustel ja maailmameistrivõistlustel. Lisaks toimuvad treeninglaagrid ja vahevõistlused.
