1928. aastal peeti Hollandi pealinnas Amsterdamis suveolümpiamängud. See linn nõudis pealinna staatust juba 1920. ja 1924. aastal, kuid loovutas Pariisi ja Antwerpeni. Nii pikk võistluseks valmistumine võimaldas korraldada olümpiamänge kõrgel tasemel.
Mängudest võttis osa 46 rahvusmeeskonda. Esimest korda pärast Esimest maailmasõda kutsuti suveolümpiamängudele Saksamaa meeskond. Riigid nagu Malta, Panama ja Rodeesia (praegu Zimbabwe) osalesid sellistel võistlustel esimest korda ajaloos. Nõukogude Liit ei suutnud korraldada Rahvusvahelise Olümpiakomiteega oma osalemise järjekorda ja jäi ikkagi väljaspool konkurentsi.
Nendel mängudel loodi mõned olümpiatraditsioonid esimest korda. Eelkõige süüdati olümpiatuli. Samuti kehtestati võistkondade läbimise järjekord võistluse avatseremoonial. Esimene oli Kreeka meeskond ja viimane oli selle riigi rahvuskoondis, kelle territooriumil mänge peetakse.
Kokku peeti olümpiaadil võistlusi 15 spordialal. Naiste osalemine turniiril on laienenud. Nüüd said nad esineda lisaks ujumisele ja sukeldumisele ka kergejõustikus ja võimlemises. Need uuendused tekitasid olümpiakomitees palju poleemikat ja poleemikat, kuid siiski otsustati arvestada tõsiasjaga, et naiste spordiala laieneb.
Medalite üldarvestuses saavutas esikoha USA. Kõige rohkem kuldmedaleid tõid võistkonda nii naised kui ka mehed. Näiteks ameeriklanna Betty Robinson sai esimese naisena 100 m jooksus kuldmedali. Selle riigi ujujad näitasid nii võistkonna koosseisus kui ka individuaalujumises suurepäraseid sportlikke oskusi.
Teise koha sai Saksamaa koondis. Selle riigi veepallimeeskond sai kulla. Ka Saksa tõstesportlased esinesid hästi.
Kolmandaks tuli Soome. Selle võistkonna sportlased ja maadlejad said kokku 8 kuldauhinda. Medalistide seas oli ka Pariisi viimase olümpia võitja Paavo Nurmi. Ja mängude võõrustaja - Hollandi - rahvusmeeskond sai alles 8. koha.
