Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi 1894. aastal olümpialiikumise taaselustamiseks, edasiseks arendamiseks ja edendamiseks. ROKil võib olla kuni 115 liiget ja nad ei pea olema professionaalsed sportlased.
ROKi põhiülesanne on olümpiamängude korraldamine ja läbiviimine, kuid komisjoni ülesanded sellega ei piirdu. Selle erieesmärk on edendada olümpialiikumist ja ideoloogiat, mis põhineb erinevate riikide kodanike vastastikusel mõistmisel ja armastusel spordi vastu. Nende ideede kinnitamiseks kasutab ROK mitmesuguseid meetodeid ja pöördub abi saamiseks eelkõige erinevate riikide valitsuste ja erasektori spordiorganisatsioonide poole. Olümpiamängude taaselustamise algatanud Pierre de Coubertini idee kohaselt peaks ROKi ülesandeks olema spordieetika õpetamine, mängudel vägivalla kaotamine, inimeste veenmine, et sport peaks olema inimkonna hüvanguks, ja aus konkurents peaks sõda asendama.
ROK on muu hulgas kohustatud pöörama erilist tähelepanu sportlastele, nende eest hoolitsemisele ja samal ajal tagama olümpiamängude reeglite range järgimise. Selle funktsioonid hõlmavad soolise, rahvuse ja vanuse alusel diskrimineerimise kaotamist. Komisjoni liikmed tulevad selle ülesandega edukalt toime: mängude raames peetavad naistevõistlused muutuvad üha populaarsemaks, olümpial osalevad erinevate osariikide esindajad ning 2010. aastal loodi spetsiaalsed noorte mängud, kus nooremsportlased saavad osaleda osaleda. Reeglite täitmise osas korraldab ROK ka dopinguvastast kontrolli, et olümpial pettusi ära hoida.
ROK on kohustatud pakkuma võistluseks võimalikult head tingimused. See kehtib eriti sportlaste ohutuse kohta. Samuti on ROK kohustatud vastu seisma olümpiamängude politiseerimisele ja vältima terroriaktide katseid sellistel üritustel. Lisaks tegeleb ta Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia ning paljude teiste institutsioonide toetamisega, mis on ühel või teisel viisil seotud olümpialiikumisega ning panustavad selle arendamisse ja edendamisse.
