1992. aastal korraldas Alpide jalamil pesitsev Prantsusmaa linn Albertville olümpiamänge mitte esimest korda. Seitse aastakümmet varem olid olümpialased juba selles kohas parimate tiitli nimel võistelnud. Spordiüritust varjutas poliitiline segadus. Kaks kuud enne nende mängude algust varises Nõukogude Liit kokku.
Albertville'i olümpiamängud toimusid 8. – 23. Veebruaril 1992. Sellest sai kuueteistkümnes taliolümpia. Mängudele tuli rohkem kui 1, 8 tuhat sportlast 64 maailma riigist. Mängiti 57 medali komplekti 13 alal.
Võistluse ametlikul embleemil oli olümpiatuli, mis oli maalitud Prantsusmaa Savoy piirkonna värvidega. Albertville'i mängude maskott oli väljamõeldud tegelane nimega Mazhik - pooleldi inimene, pool jumalus. Prantslased ise positsioneerisid teda haldjapäkapikkuna. Oma kujult meenutas see tähte. Albertville'is vahetati esimest korda moodsa olümpialiikumise ajaloos välja originaal maskott. Algul kiideti mägiseemis selle ülesandega heaks, kuid see pilt ei saanud populaarseks, mistõttu otsustati see välja vahetada.
Albertville'i ei saa vaevalt pidada olümpia pealinnaks. Selles linnas mängiti vähem kui kolmandik kõikidest medalikomplektidest. Seda seetõttu, et spordirajatised ei olnud koondunud ühte kohta, vaid olid hajutatud Albertville'ile kõige lähemal asuvas 12 külas ja linnas. Sellega seoses ehitati mitte üks suur olümpiaküla, vaid kuus väikest. Pärast võistlusi leidis kohalik omavalitsus nende nõuetekohase kasutamise, kuid muljetavaldava suurusega "Tseremooniate teater", kus toimus olümpia avamine ja lõpetamine, demonteeriti peagi oma aluseni, kui tarbetu. Tulega tõrvik toimetati avatseremooniale ülehelikiirusega lennukiga Concorde.
Esimest korda ilmusid olümpiakavasse lühiraja, vabatehnika ja naiste laskesuusatamise võistlused. Nende mängude näidisprogrammi kuulusid curling, kiirsuusatamine ja akrobaatika suuskadel.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tuli nn ühendatud meeskond olümpiale Albertville'is. Sellel oli mitteametlik nimi - SRÜ rahvusmeeskond ja esines Rahvusvahelise Olümpiakomitee hümni ja lipu all. See meeskond koosnes kuuest osariigist: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Kasahstan, Usbekistan, Armeenia. Ühendatud võistkonna sportlased suutsid võita 23 medalit, millest 9 olid kõrgeima väärikusega.
Endise NSV Liidu Balti vabariigid: Eesti, Läti ja Leedu esinesid eraldi. Ka endised Jugoslaavia vabariigid Sloveenia ja Horvaatia eelistasid sooloetendust. Saksamaa rahvuskoondis seevastu saabus pärast Berliini müüri langemist Albertville'i ühtses koosseisus.
Meeste murdmaasuusatamises olid norralased teisel kohal. Nad suutsid saada kõigil distantsidel esimesteks. Eriti silma paistis suusataja Vegard Ulvang, kes võitis kolm kulda ja ühe hõbeda. Naiste murdmaasuusatamises esinesid kõige edukamalt ühendatud rahvuskoondise sportlased. Kangelannaks sai Ljubov Egorova. Laskesuusatamises võtsid juhtpositsiooni Saksamaa, Prantsusmaa ja SRÜ rahvuskoondise sportlased. Kiiruisutamises oli sakslastel suur eelis. Iluuisutamise võidukad tegelased olid SRÜ meeskonna sportlased.
Võistkondlikud meistrivõistlused võitsid Saksamaalt pärit sportlased. Teise koha said SRÜ olümpialased ja kolmanda Norra.
