1998. aasta taliolümpiamängude korraldajaks valiti Jaapani linn Nagano 1991. aasta rahvusvahelise olümpiakomitee istungjärgul Birminghamis. Enne seda toimusid taliolümpiamängud Jaapanis 26 aastat tagasi Sapporos.
See Nagano olümpia oli sportlaste ja osalevate riikide arvu poolest eelmistest talimängudest kõige massilisem. Sellel osales 72 riiki ja üle 2300 sportlase. Mängude eel kutsus ÜRO Peaassamblee riike üles peatama kõik sisemised ja rahvusvahelised konfliktid. Olümpiamängude embleemiks oli lumehelbeõis, mille kroonlehed olid kujutatud konkreetse spordiala esindajatega.
Nende võistluste peamine üllatus oli 5. veebruari maavärin 20. veebruaril. Õnneks keegi olümpialastest viga ei saanud. Oluline sündmus oli NHLi ja ROKi vaheline kokkulepe, mis võimaldas tugevaima hokiliiga sportlastel olümpial võistelda.
XVIII mängude sportlased võistlesid 14 spordialal. Olümpiavõistluste kavas olid esmakordselt curlingu, lumelauasõidu ja naiste hokivõistlused. Nagano olümpiavõistlustel osalesid talispordi jaoks eksootiliste riikide sportlased - Brasiilia, Uruguay ja Bermuda. Jaapanlanna Ionico Kasai sooritas näitusel suusahüppe, saades esimese naisena sellise au osaliseks.
Mängiti tollal rekordarv medaleid - 68 komplekti. Kõige rohkem medaleid (29) võitsid sportlased Saksamaalt, teised olid Norra sportlased 25 medaliga, kolmandad olid venelased 18 medaliga. Venemaa suusatajad suutsid võita kõigil aladel. Larisa Lazutina võitis kolm kuldmedalit, ühe hõbeda ja ühe pronksi. Olümpia võõrustajad said medaliarvestuses alles 7. koha.
Nagano olümpiamängude eel leiutati uus eraldatud kontsaga uisudisain, mis võimaldas sportlastel oma uisutamise maailmarekordid ümber kirjutada. Ameerika iluuisutaja Tara Lipinski (15) võitis üksikmängus kulla, saades kõigi aegade noorimaks taliolümpiamängude võitjaks.
Lõppatseremoonial käivitati ilutulestik 5000 haruldase iluga kõrgel asuvas laengus.
