Südame löögisageduse mõõtmine on professionaalse koolituse üks olulisemaid elemente. Isegi harrastajad, kes soovivad ainult lihasmassi suurendada või kaalust alla võtta ja mitte võistlusteks valmistuda, peaksid spordi ajal regulaarselt pulssi kontrollima. Fakt on see, et pulss mõjutab treeningu efektiivsust, selle vähendamist või suurendamist.
Määrake oma kehale optimaalne pulss. Reeglina tõmbub rahulikus olekus südamelihas tavalisel inimesel kokku 70–100 korda minutis, füüsiliselt tugeval inimesel, kes käib regulaarselt sportimas - 55–60 korda ja profisportlasel - 40–50 korda. Treeningu ajal määratava optimaalse pulsi arvutamiseks saab kasutada lihtsat valemit. Lahutage oma vanus 220-st ja seejärel uurige, mis on 75% sellest arvust. Saate maksimaalse lubatud väärtuse. Selle normi ületamine on tungivalt soovitatav. Liiga intensiivsed ja pikad treeningud, mille käigus südamelihas töötab piirini, võivad tervist tõsiselt kahjustada. Samal ajal võib treening, mis teeb südamele optimaalse stressi, treeningu efektiivsust oluliselt suurendada.
Iga treeningu ajal peaksite mõõtma oma pulssi vähemalt 2-3 korda, et jälgida selle muutusi. Seda tuleb teha "taastamisetappides", st E. lühikeste pauside perioodid raskete harjutuste vahel. Näiteks kui pärast jooksu astute jalutuskäigule, on aeg mõõta ja meelde jätta oma pulss. Kui see osutub liiga suureks, vähendage oma füüsilist aktiivsust.
Lihtsaim viis pulsisageduse mõõtmiseks on kasutada spetsiaalset seadet. See ei häiri teid treeningu ajal ja seda ei häiri arvutused. Südame löögisageduse saate siiski ise välja arvutada. Nii algajad kui ka kogenud sportlased eelistavad sageli mõõta oma pulssi, asetades sõrmeotsad pöidla põhja randme siseküljele. Ajastatud 30 sekundit, loendage "tabamuste" arv ja korrutage see kahega. Võite lugeda ka 15 sekundit ja korrutada tulemuse 4-ga. Samuti saate mõõta oma südame löögisagedust, asetades sõrmeotsad unearterile, templile või isegi kubeme piirkonnas asuvale reiearterile.
