Spordivõistluste ettevalmistamiseks on vaja süüa nii, et keha saaks varuda piisavas koguses energiat, mille see aktiivse füüsilise tegevuse käigus "põletab". Selleks, et see oleks võimalik, peab sportlane koostama õige toitumise ja seda rangelt järgima.
Juhised
Samm 1
Rasvade muundamiseks energia tootmiseks glükoosiks peab organism saama piisavalt hapnikku ja süsivesikuid. Selle vastupidavuse määrab peamiselt lihastes ja maksas sisalduv glükogeeni hulk - kui selle varud kaovad, hakkab inimene tundma külmavärinaid, nõrkust ja peapööritust. Selle vältimiseks söö enne võistlust kindlasti süsivesikuterikast toitu.
2. samm
Kui keha saab vajaliku koguse hapnikku, muudab maks piimhappe lisakütuseks. Kui aga füüsiline võimekus on ületatud, ei suuda maks enam rahuldada kõiki keha energiavajadusi, mis viib piimhappe kuhjumiseni lihastes ja valulike aistingute ilmnemiseni, mis sunnib sportlast sportimisest loobuma.
3. samm
Enne võistlust peate oma dieeti lisama kartulit, täisteraleiba, riisi ja kastmeid. On vaja vähendada tarbitavate rasvade ja vürtside hulka, mis takistavad seedimisprotsessi ja aitavad kaasa kaunviljade düspepsia tekkele. Samuti peaksite päev enne võistlust minimeerima kiudainete tarbimist värskete puuviljade ja köögiviljasalatite näol, kuna see võib põhjustada seedehäireid.
4. samm
Lisaks peate oma dieedist välja jätma vorstid ja väga soolased toidud, mis põhjustavad janu - ja suurema vedeliku koguse kasutamine omakorda aeglustab sportlase liikumist ja muudab ta raskemaks. Selle vältimiseks peate toiduvalmistamisel panema väikese koguse soola, mis kaitseb keha kuumarabanduste eest, kuid ei hoia selles vedelikku. Viimane suupiste peaks toimuma neli tundi enne võistluse algust, kuid mitte hiljem - muidu võib seedimata toit põhjustada soolestikusse kogunenud gaaside poolt provotseeritud iiveldust, valu küljel. Paljud sportlased on enne võistlust närvilised ja kannatavad seetõttu söögiisu puudumise tõttu, kuna nad ei võta toitu isegi viis-kuus tundi enne starti, mis mõjutab ka keha vastupidavust.
